Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING
- hingede aja tähistamine sügisel.
· Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks
(st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu
mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus
vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. (tüüpiline arusaam
loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise
pärast; uue maja ehitades tuuakse vanast majast üks palgitükk, milles elab vana maja
hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga
kaasa minna).
OHVERDAMINE:
· Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude
heasoovlikus.
· Kus ohverdati:
- pühad puud (hiied; tammed ja pärnad).
- ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid).