olema vähem intensiivsem treeningust. Kokkuvõte Soojendus on igaks treeninguks vajalik. Soojenduse peamine eesmärk on keha ettevalmistada treeningul kaasneva füüsilise koormusega. Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne liigutus ning staatiline ja dünaamiline venitus. Ka treeningu lõpus peab venitama ja jahutama, et ära hoida lihaste ja liigeste valutamine. Kasutatud allikad 1.http://she- marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja- kuidas-teha-soojendus.html 2.http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimedit siin/treeningueelne-soojendus-on-vajalik? id=64910076 3.http://www.fitness.ee/artikkel/919/miks-on- soojendus-tahtis 4. http://www.webmd.com/fitness- exercise/features/warming-up-cooling-down
ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod
asendimuutuseid. Tähelepanu tuleb pöörata ka liig kõrge võlviga jalale ja väljapoole pööratud varvastega kõnnile (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220-221). 7 Füsioloogilise lampjala sümptomid: · koormamata jalalabal on normaalne või isegi kõrge sisevõlv; · seistes ja kõndides langeb sisevõlv alla, kandluu pöördub väljapoole ja sisemine pahkluu on punnis; · jalalaba, pahkluu ja sääre väsimine ning valutamine; · jalavõlvil, pahkluudel ja säärtel esineb väsimust ja tundetust; · laps tallab jalatsid kiiresti viltu; · aeglane, raske kõnnak (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220). Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui laps ei kõnni meelsasti pikki maid ja palub sülle. Ei ole võimalik ennetada lampjalgsust põhjustavaid haigusi. Kuna aga enamus lampjalgsusest on tingitud välja arenemata jalavõlvidest, siis on väga oluline juba
tingitud I summutavate 8 vibratsioon. materjalidega katta. * Jalgade * Töökorralduse tundlikkuse, läbivaatamine, verevarustuse lisapuhkepausid. häired, jalgade higistamine, valutamine; kesknärvisüstee mi häired (peavalu, iiveldus, kohin kõrvus, raskustunne). Vigastusoht * Ohtlikud * Kui vältida või pinnad sh I eemaldada ei ole sisselõike oht võimalik, siis (teravad servad, märgistada,
lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda
kanna voodriga mütsi, lase kõrvad alla vastavalt korraldusele soojenda nägu ja kõrvu peopesaga. KAITSE SILMI: kanna päikeseprille vajadusel. KAITSE KAASLAST: - jälgi külmumise tundemärke katmata nahal-kahvatu - küsi jalgade, käte, kõrvade, näo tuimuse kohta ja soojendamise vajaduse kohta - ära luba magada otse maapinnal, transpordivahendite läheduses, suletud ruumis lahtise tulega. KÜLMANÄPISTUSE SÜMTOMID. Külmanäpistuse sümptomid on valutamine, kihelus, torkiv tunne, külmus ja tuimus. Tavaliselt muutub nahk punaseks, hiljem helehalliks ja siis valkjaks. Külmunud ihu ülessoojendamine on lihtsam. Inimesed peaksid tundma oma jalgu ja varbaid. Varbaid tuleb saapaninas liigutada, et lihtsalt aru saada, et lihtsalt aru saada, et need tuntavad oleks. Külmanäpistuse parimaks kaitsevahendiks on "sõbrasüsteem". Sõbrad peaksid üksteist jälgima ning kui ilmneb külmanäpistus, siis vastastikku abistama.
annaabi.ee 
