Kaljo Kiisk
Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam,
intelligentsem natuur.
,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja
raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis
hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi
kirjandusteose päris-gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase reziikaemuse kunstilist lumma.
,,Hullumeelsus" - see valusgroteskse mõttega linateos, valendav esteetiline pärl, mille levi
ühes hullumeelses riigis vägivaldselt katkestati, nii et õnnestunud teosel polnud võimalik
siseneda ega kuuluda oma aja filmimaailma konteksti. Kui film kord paarikümne aasta pärast
,,riiulilt" alla võeti, oli see rahvusvahelist tunnustust leidev retro.
,,Saja aasta pärast mais" see film ootab oma õiget aega, mil ühiskond suudab seda filmi
vaadata objektiivselt, keeruka koodi lahti lugeda ja aegade üle järele mõtelda.