Eesti kirjanduse ajalugu I
Samuti oli Jakobson
esimene, kes viis ,,Kalevipoja" kooliõpilasteni ja tegi selle tuuma teatavaks mõistetavaks.
Omas ajas mõjurikkad olid Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" (peetud Vanemuises 1868-1870, trükis
1870), mis olid omamoodi manifest, millega pidas silmas kaugemaid sihte, eestlaste iseseisvumist.
Esimese kõnega ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - kujundas vlja ja juurutas eestlaste
teadvusse müüdi, mille järgi muistne vabadus oli valusaeg, pimedus algas ristirüütlite sissetungiga
ning koidu kuma hakkas paistma Aleksander II troonile tulekuga. Teises kõnes ,,Võitlemised Eesti
vaimupõllul" - käsitles eesti kultuuriloo kujunemise aluseid. Kolmandas kõnes ,,Nõia-usk ja nõia-
protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis.
,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise põhilisi probleeme analüüsivad ja ülesandeid püstitavad