Sõnamõrvar
Me olime kukkunud keset jõge, kus
kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed
ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina
mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist
kinni haarata?" olin mures.
"Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas
Miina.
Me ronisime ettevaatlikult, kuid valurikkalt lennukist välja ühe puu peale. "Võib-olla
saame ka mööda puid üle jõe?" arvasin ma.
"Võib-olla tõesti. Köh, köhö, köhö!!!" hakkas Miina vaevaliselt rääkima ja köhima. Ma
sain kohe aru, et tal on mõni roie murtud.
"Oled sa ikka kindel?" olin mures.
"Jah, ja, jah! Palun liigume!" sundis ta mind.
Ma haarasin ühest liaanist kinni ja hüppasin teise puu peale. Mu jalg sai üpris palju
haiget. Ma saatsin liaani Miinale tagasi.
"Palun ole ettevaatlik!" hõikasin talle.
"Ja, jah
annaabi.ee 
