Lapse arusaam surmast
Me lepime küll
kaotusega, me võime sellest isegi midagi õppida, kuid me oleme selle läbi
täielikult muutunud ja kogu meie elu on saanud teistsuguseks. Aastate
möödudeski aga võime igatseda lahkunut täpselt samamoodi ja sama
palju kui päeval, mil ta meilt võeti.
Lein ei kulge kindlat rada pidi vaikselt vähenedes. Tavaline on, et aja
jooksul meenub midagi, millele me varem ei ole jõudnud mõelda. Need
mälestused, olgu siis head või halvad, võivad ka uusi valupuhanguid esile
kutsuda. Eriti raske võib olla pühade ja perekondlike tähtpäevade aegu.
Neljas vale: kõik inimesed leinavad ühtviisi.
Nii nagu pole kaht täiesti sarnaste näojoonte ja kehakujuga inimest, pole
ühesugune ka meie hinges toimuv. Pole haruldane, et leinajate vahel
tekivad lahkhelid selle tõttu, et kellelegi heidetakse ette liigset leinamist
või leina puudumist. Kui hinges toimuvat üksteisega ausalt jagatakse,