Ristideta hauad, A. Viirlaid
,,Ristideta hauad" I osa
Arved Viirlaid
Meie vanematele ja kõigile,
Kes on uskunud inimsusse,
Õiglusse ja vabadusse, seistes
Kindlalt oma ideaalide eest.
1. Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana
ja tervena, tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda
valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis: mis Taavist nüüd saab?
2. ,,Oleksime olnud õhtul kodus," täiendas ema. ,, Aga see polnud meie käes. Nüüd
on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi."
3. ,,Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega
mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast
mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult
annaabi.ee 
