Kiirpilt Juhan Liivi luulesse.
luuletusest ,,Mitte igaühele":
Mitte igale õnneks ei antud
selgesti näha,
mitte kõigile õnneks ei antud
selgesti kuulda,
armastada palavalt
isamaad,
kannatada temaga ...
Luuletaja näeb isamaad valupilvedest kaetuna, võrdleb teda tormis võitleva laevaga,
uinuva Kalevipojaga, kisendava lõuakoeraga jne. Ta astub välja oma õnnetu rahva
ühendamiseks. Juhan Liiv on tõeline patrioot ka kodumaa rasketel aegadel.
Loomingus kerkib esile ka eesti rahva hävimise kartus, mis annab tema isamaaluule
kohati pessimistliku varjundi. Sellegipoolest usub ta, et eestlased saavad kunagi
vabaks ja näeb Eestit tulevikus rikka ja õnneliku maana.