vormimaterjale vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv Metallide valuomadused (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoolavusega, põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus temperatuurini täita valuvorm. Valukahanemine on valusulamite omadus jahutamine. Malmvalandid jahutatakse vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini 400...500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda
metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbu- püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud 31.Metallide survetöötlus temperatuurini • Ehk vormimine plastse deformeerimisega jahutamine. Malmvalandid jahutatakse • põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt temperatuurini 400…500 °C, tugevamad terasvalandid tardunud olekus temperatuurini 500…700 °C
Väikeseid valandeid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse toodetakse enamasti kuivatamata valuvormides vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) märgvormides. ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine. Valuvormid täidetakse valukoppade abil. Gaasiläbilaskvus, mis iseloomustab valuvormi Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud tem- materjali võimet läbi lasta vormiõõnsuses olevaid või peratuurini jahutamine. Malmvalandid jahutatakse moodustuvaid gaase, on vormimaterjali peamisi temperatuurini 400...500 °C, tugevamad teras-