A. Tšehhov "Rotschildi viiul"
hoopide eest, hüppas siis üles ja pistis jooksma, niipalju kui jalad võtsid. Jooksu peal ta
hüples, lõi käsi kokku, ja oli näha, kuidas ta pikk kõhn selg võbises. Poisikesed
rõõmustasid juhtumi üle ja punusid ta järel, karjudes: ,,Itski! Itski!" Koerad kihutasid
samuti haukudes taga. Keegi pistis kõvasti naerma, vilistas, koerad haukusid kõvemini ja
üksmeelsemalt... Siis pures vist koer Rothschildi, sest kostis meeleheitlik valukarjatus.
Jakov jalutas karjamaal, läks siis mööda linna äärt, kuhu jalad kandsid, ja poisikesed
karjusid: ,,Pronks läheb! Pronks läheb!" Ja juba ta oligi jõe ääres. Siin lendlesid piiksudes
nepid, prääksusid pardid. Päike praadis palavalt, ja veest tõusis selline välge, et valus oli
vaadata. Jakov läks mööda kaldaäärset jalgrada ja nägi, kuidas supelmajast väljus paks
punapõskne daam, ning mõtles temast: ,,Tskae koletist!" Supelmaja lähedal püüdsid
annaabi.ee 
