A.dumas Kolm musketäri terve raamat
sinkide konte, kuna kogu vasakpoolse keldrinurga täitis katkiste pudelite kuhi ja üks
veinivaat, mille kraan oli jäänud lahti, kaotas selle avause läbi oma viimsed veretilgad.
Rüüstamise ja surma vaatepilt valitses seal otsekui lahinguväljal, nagu ütleb antiikaja
poeet.
Viiekümnest aampalgi külge riputatud vorstist oli vaevalt kümme järel.
Peremehe ja perenaise ulgumine tungis läbi keldrivõlvist,
308
nii et isegi d'Artagnan oli liigutatud. Athos ei pööranud peadki.
Valuhoole järgnes raev. Peremees haaras praevarda ja tormas meeleheites tuppa, kuhu
olid läinud kaks sõpra.
«Veini!» hüüdis Athos, nähes peremeest.
«Veini!» karjatas peremees jahmunult. «Veini! Te olete seda juba joonud rohkem kui
saja pistooli eest. Ma olen laostunud, kadunud, hävitatud mees!»
«Häh!» ütles Athos. «Me janu on aga endine.»
«Oleksite te ainult joomisega rahuldunud, aga te olete ka puruks peksnud kõik
pudelid.»
«Teie lükkasite mind kuhja otsa, mis kokku langes