1“ NINJA „ Tippajal ulatus koolide arv seitsmekümneni. Jaapanis saavautasid ninjad suure kuulsuse ja võimu Muromachi-ajastul, aastate 1300-1500 vahemikus mil kuulus sõdur TAKEDA SHINGEN käis mööda Jaapanit,et õpetada ninja võitluskunsti ja luuraja oskusi osakamaks ennetada vaenlast tema ettevõtmistes. Ninja-lapse õpetamine algas 5-aastaselt erinevate tasakaaluharjutustega, mis omakorda olid ühendatud jooksu ja hüppetehnikaharjutustega,erilist rõhku pandi valuhaistingute vastupanuharjutustele. Lastele õpetati erinevate relvade käsitlemist ja kuidas nendega võidelda. Õppeprogrammi kuulusid samuti harjutused käte ja jalgade tugevdamiseks. 16-17 aasta vanuselt olid nad täiuslikud võitlusmasinad. Treeningute käigus,mis sisaldasid kägistus-,piinamus-,ja tapmisvõtteid,samuti sabotaazi ja maskeerumist arendati ka teisi loomusele raskesti omandatavaid kunste. Tähtis osa õpingutest oli
vähenes ning lapsed ütlesid, et nad tunnevad ennast paremini kui teised, kes said tähelepanu osaliseks. Block, Kremeruha Gaylory uuring aastal 1980 näitas, et inimene väidab valu olema tugevam kui lähedane abikaasa - teda jälgib. KOKKUVÕTE Elu ilma valuta oleks mõeldamatu. Valu ülesandeks on meid kaitsta ohtlike asjade, olukordade eest. Kui laps on kord kogenud, et pliit on tuline, siis ta hakkab end hoidma. Valu paneb inimest rohkem mõtlema oma tervisele, sest juba esimeste valuhaistingute tekkimisel pöörduvad mõned inimesed perearsti juurde. Kindel on see, et arusaada täpselt seostest valu ja kultuurikeskkondade vahel, tuleb teha rohkem uurimusi. On teada, et nii sugu, religioossed uskumused, kultuuri-, isegi perekeskkond, kus laps üles kasvab, mõjutavad valu interpreteerimist. Valukäitumise erinevused tulevad kõige enam esile kui võrreldakse naisi ja mehi, noori ja vanu kui ka riigiti. Valu kirjeldamine pole objektiivne
annaabi.ee 
