Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
otsingud siiski tegelaste omaruumis, kõnelustena iseendaga. Selle tunnistuseks on kas või Baturini
peategelast romaanist romaani saatev varjumehe kuju, kes on peategelase olulisim kaaslane, ta tegude
mõõdupuu, tegelase sisemise arengu märkija. Varjumees on ainus, kes tegelase tõeotsinguis aktiivselt
kaasa räägib ja tegelase kannatusi jagada suudab.
II
Ometi ei saa Baturini tegelaste egoistlikku, enesekeskset valuarmastust pidada ebaeetiliseks.
Vastupidi, Baturini loomingule on tüüpiline „eetiline õnnevastasus“. Baturini tegelased on sügavalt
eetilised – näiteks kartlik Nikas pühendab elu võitlusele kurja vastu –, ent oma eetilises mõtlemises
eelistavad nad kannatusi õnnele. Enamgi: baturinlik eetika baseerub kannatusel. Kannatus teravdab
elutunnetust, õieti elatud elu on aga Baturini romaanide järgi sügavalt tunnetatud, niisiis ka teravalt
kannatatud elu