Inimese meeleelundid
muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi
peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting.
Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi
kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz.
Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse
üldise kahanemisega ka kuulmisteravus.
Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni.
3
Maitsmine
Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset: magus, hapu,
soolane, mõru.
Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Keele ots tunneb kõige paremini
magusat, servad haput ja pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on on suurem keele otsas ning
servades.