Eesti uusima aja ajalugu
Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine.
(esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung,
Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia
(oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana
Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata
Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks
valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks
pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline
eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915
avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku
autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts