- kui f < 0,5, siis z j 0,5(2 f - 1) h s Ifc f = , kus omakorda Ifc + Ift Ifc - survevöö inertsimoment z-telje suhtes; Ift - tõmbevöö inertsimoment z-telje suhtes; Ristlõikeparameetrid leitakse I- ja H-profiilide kohta: I w = f (1 - f )I z h2s - sektoriaalinertsimoment (valtsprofiilidel antud tabelites) hs - vööde raskuskeskmete vahekaugus; b f 1 t 3f 1 + b f 2 t 3f 2 + h w t 3w It = 3 - väändeinertsimoment (valtsprofiilidel antud tabelites) TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 40/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut
vähemkoormatud materjal ei võimalda pingetipu kohal suuri deformatsioone ja materjal ei saa seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka
annaabi.ee 
