Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m: Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed: Keevitatud I-tala seina kohaliku mõlkumise kandevõime Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna vaadeldava tala sein on suhteliselt sale, on tõenäoline et ning sel juhul: 1. Teguri kf leidmine 2. Kriitilise jõu leidmine: 3. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 4. Vähendusteguri leidmine: 5. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 6. Seina arvutuslik kandevõime leidmine kohaliku mõlkumise suhtes:
Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m Valime valtsitud ristlõike HE400A. Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A. 2 Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400. 2. Koormused 2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6. Tuule kiiruseks võtame 21 m/s. Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2 =1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp. Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
membraanpingeid. Teras 1 42 Joon. 5.4 Vertikaalsest valtsprofiilist jäik toeribi Ribaterastest koosneva jäiga toeribi iga kahepoolse põikribi mõõtmed valitakse nii, et ristlõikepindala oleks vähemalt 4hw t w2 /e, kus e on ribide telgede vahekaugus vt joonis 5.4, kusjuures on nõutav, et e > 0,1hw. Kui toeribina kasutatakse valtsprofiili, peaks selle vastupanumoment seina ristisuunas olema vähemalt 4hw t w2 . Painduvaks toeribiks võib olla tavaline kahepoolne jäikusribi või otsaribi, mis täidab jäikusribidele esitatavaid nõudeid ja on võimeline vastu võtma toereaktsiooni. Praktikas tehakse toeribid enamasti samast lehest (ribast), mis tala vööd. NÄIDE 5.3 Keevitatud I-profiili toeribid Konstrueerida eelmise näite talale (vt joon. 5.2) jäik toeribi, kus kahe ribi telgede omavaheline vahekaugus on e = 240 mm
Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Sele 2.1. Malmi ja terase ning terasest valtsprofiili tootmine 50 püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasu-
annaabi.ee 
