Arvo valton
mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm.
Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud
on paaride teisena nimetatud liikmed, kuid binaarsus ise jääb püsima. Valtoni loomingu
sisemine vastuolu tundub seisvat selles, et ratsionaalsust ja loogikat eitab ta mõistuslikult
konstrueeritud kunstiliste struktuuride sees. Aforistlik, abstraktne, kohati piibellike
paisutustega keel süvendab muljet Valtonist kui ideekirjanikust, ent ta ise rõhutab
kirjanduse mängulisust. Talle on omane Koguja skeptiline vaimsus (Kaplinski 1984:
114), mis ohjab intellektuaalset kirge, ideede mängitamist.
1980-ndatel ilmub Valtoni sulest mitu romaani ja jutustust. ,,Arvid Silberi
maailmareis" (1984, lühem variant 1981) on veel novellitsükli struktuuriga,
püsielemendiks mehe ja naise ürgalgne suhe pillavalt metamorfeeruvate
fantaasiamaastike taustal
annaabi.ee 
