Eesti keskaeg
varasemalt, 1245). Saksa ordu vastuseisu tõttu Albert pidi Preisimaa residentsist
loobuma ja leppima Riiaga. 1253. aastal Riia piiskop suri ning ALbert Suerbeer sai
lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates 1255.
aastast on tegemist Riia peapiiskopkonnaga. Valitsemine: Riia peapiiskop resideeris
Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes (Üksküla/Koknes). Stifti
valtisesid stiftifoogtid, keda oli 2. Vaimulikes asjades abistas toompraost. Lisaks
osales Riia toomkapiitel valitsemises, selle liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi
ning aruatada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas.
Likvideerimine: 1559. aastal Riia peapiiskopkond sattus ohtu Liivi sõja ajal, sest
venelased vallutasid idaalasid. 1561. aastal toimus Riia peapiiskopkonna kui ka ordu
valduste otse liitmine Poolaga. Aastast 1563 ei määratud enam Riia peapiiskopiks
kedagi.