KASVATUSE KLASSIKA
mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt
koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on
motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale. Paljud
lapsevanemad teevad ranget vahet kahte liiki valetamisel:
ühed on valed, mis tekivad impulsiivselt enesekaitseks;
teised on valed, millega püütakse varjata mõnda tõsist eksimust.
Viimast nimetab James Stenson (2009) kaalutletud valskuseks, mis on vääritu ja rikub lapse
isiklikku autunnet. Veel lisab ta, et teismelised, kellel on uimasitarvitamisega probleeme,
muutuvad valetajaks ning lähevad ükskõik kui kaugele, et oma patte varjata.
Kaalutletud valskus
Piaget hüpoteesi järgi toimub valetamise sisemise olemuse mõistmine laste ühise tegevuse,
koostöö mõjul. Alles siis, kui lapse psüühika hakkab kontakteeruma teiste inimeste omadega,
hakkab tõde lapse silmis väärtust omandama