Jalatsite moe ajalugu
Saapa ,,küljed"
on õmmeldud esiosa peale. Esiosa on välja lõigatud koos keelega. Selline lõige oli
kasutusel algselt kingadel, kuid Blucher oli esimene, kes selle võttis kasutusele saabaste
juures.
19. sajandi jalatseid, nii kingi kui saapaid, iseloomustab kitsas ja pikk liist. Jalale anti
elegantne ja väike väljanägemine, millega rõhutati nooblit päritolu. Mehed kandsid
ballidel fraki juurde kergeid saapaid, mis mõjusid sõjaväelaslikult, kuid võimaldasid ka
kiiremaid valsisamme.
Saabaste kõrval kandis nooblim seltskond madalaid, pehme tallaga, vasika või
lakknahast kingi, millel kaunistuseks lehv või pannal.
Uut stiili propageeris Pariisi ja Londoni kõrgseltskonna dändi Gabriel D´Orsay, kandes
madalaid kinnise kannaga susskingi (pompes, pumps). Omal ajal levinud teeniaskonna
jalanõust on tänaseks arenenud klassikalised naiste kingad.
Üks teinegi härra tollest ajastust on jätnud jälje moelukku. Selleks on detailideni põhjalik
Inglise krahv Brummel