RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Rahanduses jäi seis aga esialgu pingeliseks. 1924.
aasta augusti lõpuks oli valuutavaru alles vaid 610 miljoni marga eest. Välislaenu ei olnud
kusagilt võtta. Seegi 610 miljonit marka välisvaluutat oli säilitatud tänu eelnenud kuudel
võetud drastilistele meetmetele. Nimelt piirati Eesti Pangast väljastatavaid laene, tõsteti
märkimisväärselt tollitariife, valoriseeriti mark ning vähendati järsult eelarvekulutusi.
Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetmete mõjul positiivseks ning marga kurss
hakkas tugevnema. 1924. aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud. Valitsuse
1924. aasta 10. septembri otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma
Rahvasteliidu Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu
andmist Eestile