Raha ja pangandus
Pearaamatust kanti läbi
põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas
regulaarset tegevust.
1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse
kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud
majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli
ka Eesti suurim kommertspank.
1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon
kullasisaldusega 0,403226 grammi puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti
margaga. Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute
paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks.
1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile.
19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti
Panga 1919. a. asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks.
8
annaabi.ee 
