Eesti muinasaja lühikokkuvõte.
EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA
Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba
varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks,
sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad
jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval
kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku.
Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535
Witterbergis katekismus, mis eestlasteni aga kunagi ei jõudnus, kuna see keelati Tallinna rae poolt, kuna seal
olevat liiga palju vigu.
Kuid esimene eesti keelne raamat ilmus väidetavalt juba kümme aastat ennem, kuid selle kohta andmed
puuduvad. Pingutused aga jätkusid.