Eepos ja romaan
neisse tungivad eneseparodeerimise elemendid, naer, iroonia ja huumor ja mis kõige
olulisem romaan toob neisse probleemsuse, mõtte spetsiifilise lõpetamatuse ning
vahetu kontakti mittevalmis, kujuneva kaasajaga.Romaani enesekriitilisus on tema kui
kujunemisjärgus oleva zanri silmapaistev tunnusjoon.
Romaani vaadeldakse endist viisi kui lihtsalt zanri teiste zanri seas, püütakse kindlaks
määrata tema kui valmiszanri erinevusi teistest valmiszanridest, avastada tema seesmist
kaanonit püsivate ja kinnistunud zanritunnuste süsteemi näol. Valdavas osas taanduvad
romaani käsitlevad tööd tema eriliikide võimalikult täielikule registreerimisele ja
kirjeldamisele, kuid sellega ei õnnestu anda romaanizanri ammendavat definitsiooni.Uurijail
ei ole õnnestunud osutada mitte ühelegi lõplikult formeerunud romaanitunnusele
möönduseta, mis täielikult annulleerib selle kui üldkehtiva zanritunnuse (nt:
annaabi.ee 
