Eesti rahvatoite
Lamba verest moodustati käkke. Lambalihast keedeti suppi odrajahuklimpide või kapsastega. Ka
mihklipäeval tehti lõkketuld. Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida küpsetati tulel.
Vanaks mardipäeva raoks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid. Pool seapead tuli
anda mardisantidele. Hiljem tapeti mardipäevaks hani, kana või muu loom.
Pulmade puhu tehti nn. pulmaleib, mis oli ümmarguse kujuga, kuid paikkonniti erines
valmisviisi poolest. Pulmas söödi rohkest suitsusinki, küpsetatud ja keedetud liha, sülti, tanguvorsti,
lihasuppi klimpidega, kala, kartuleid, kapsaid, kohupiima jm. Magustoiduks on üldiselt tehtud
õllesuppi. Suure rahvahulga toitmine nõudis palju toiduained, kuna pulmi peeti mitte vähem kui
kolm päeva. Seepärast oli üldiseks tavaks, et iga pulmaline tõi kaas nn. pulmakoti, mis sisaldas leiba,
sepikut, suitsusinki, kala, karbiga võid, kohupiima, sõira jm.
annaabi.ee 
