Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Samal ajal üritas NSVL
jätta muljet, et tahab läänenaabritega suhteid parandada. 1933. Aastal allkirjastati
Konventsioon, kuhu kuulusid Soome,Poola,NSV Liit, Eesti,Läti Leedu jt. Leping keelas
kallaletungi mistahes majanduslikest, sõjalistest kaalutlustest. Taas tõusis pävakorda
Baltimaade Liidu loomine. Initsiatiivi näitas üles Leedi ning 1934 kirjutati alla ka sellele
lepingule.
Baltimaades vaadati siiski hirmuga, kuidas suurriigid valmisuvad sõjaks. Lääneriigid
ei olnud enam huvitatud Baltimaade probleemide lahendamisest ning nad mõistsid hukka
autoritaarse valitsemisvormi. Eesti haaras kinni viimasest õlekõrrest, kindlustamaks end NSV
Liidu vastu, Saksamaast. Tihenesid suhted mõlema maa sõjaväelaste vahel. Vahetati
luureandmeid, toimusid vastastikused külaskäigud ehkki Eesti riik kuulutas end 1938. aastal
erapooletuks. 1939.a. juunis sõlmis Eesti ka Saksamaaga mittekallaletungilepingu.