Konservatism
Konservatism kuni teise maailmasõjani:
Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud
nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid, et
lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad
kitsastest omahuvidest ega pööra tähelepanu kogu ühiskonna jaoks olulistele asjadele.
Seetõttu pooldasid nad valmistsensusi. Erinevalt liberalistidest leiavad konservatiivid, et
inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk
riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja
püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused.
Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud,