stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2
1. Lõkspüüniste kirjeldus 4. Mõrd Mõrd on vanemaid ja levinumaid kalapüüniseid. Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni. Suurus sõltub ehituseks kasutatud materjalist (puuvitsad, -peerud, võrk) ja püügile sätimise paigast (jõgi, järv, meri). Arvatakse, et võrkmõrrad on tekkelt puuvitstest valmistatuist hilisemad ja et pujusega mõrd on pujuseta mõrra täiendatud vorm (pujuseks ehk neeluks nimetatakse püünise lehtrikujulist kitsendust, mis takistab püünisesse sattunud kalal tuldud teed tagasi pääsemast). Mõrd asetatakse tõkkesilma püügile kas üksi , ühe või mitme tiivaga või mõrrasüsteemina. Pujuseta mõrda saab kasutada ainult tugeva vooluga vees suuga vastuvoolu asetatuna (veevool surub mõrda sattunud kala kitsasse pärasoppi)
annaabi.ee 
