Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1
1 2 3 4 5 Silikaattellis Graafik 6.2. Silikaattellise poorsuse graafik 13 7.Järeldused Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest, veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused. Läbiviidud katsetest saab järeldada, et antud katsematerjalidest kõige tihedam on teras(7121 kg/m3) ning kõige madalama tihedusega on vahtpolüstüreen (14, 34 kg/m3). Silikaadi, keraamika ja graniidiga tehtud katsed näitavad, et antud materjalidest kõige tihedam on graniit, ning samas on graniidil kõige madalam poorsus. Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5 5%)
annaabi.ee 
