Keskaegne Liivimaa
Üks vanimaid
köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti
veiseid. Küttimine oli teisejärguline. Toiduks tarvitati põhiliselt
jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati
piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks
pere, mille suurus võis olla väga erinev. Keskmiselt võis talus elada
6-8 liiget. Perejuht oli tavaliselt peremees. Naiste ülesanne oli
loomade talitamine, toidu valmistamien ja tekstiilitöö. 15. Sajandil
hakati talupoegade liikumisvabadust piirama, kujunes välja
sunnimaisus.
Elu maal:
Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti
talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed
tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal
piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad
kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud
annaabi.ee 
