Eesti iseseisvumine 1918
(Eesti
Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
Eesti Asutav Kogu
Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik
valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid
5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel.
Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud.
Parteid ja poliitilised rühmitused olid esindatud 10 valmisnimekirjaga. Valimistest võttis osa
¾ hääleõiguslikest kodanikest. Edu saatis radikaalset maareformi lubavaid vasakpoolseid
erakondi. Nemad said kõigist häältest 64,2% ja 78 saadikukohta 120-st. Valitutest oli mehi
113 ja naisi vaid 7. Ametite poolest: õigusteadasi-advokaate 25, ajakirjanikke 11, agronoome
7, töölisi 7, põllumehi 6. Siis tulid juba väiksemad rühmad: 3 koolidirektorit, 3 kirjanikku, 2
ajaloolast.
Asutav Kogu avati 1919. aasta 23. aprillil