Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ajalehel oli tegemist tollal vaid järeltsensuuriga. Saksa okupatsiooni ajal levisid ka
mõned okupatsioonivastased ja põrandaalused ajalehed, Tallinnas "Vaba Eesti",
Tartus "Võitlev Eestlane", mis olid masinakirjaliselt paljundatud väljaanded.
Tsensori ametlikuks nimetuseks oli saksa ajal pressireferent, piirkondades tegutsesid
piirkonnakomissaaride vastavad volinikud. Tallinnas oli kahekordne tsensuur:
kõigepealt loeti laotud käsikiri üle, viidi sisse parandused ja siis saadeti valmismurtud
(küljendatud) lehekülgede äratõmbed uuesti tsensorile üle vaatamiseks. Alles seejärel
võis hakata trükkima.
Eesti ajakirjandus paguluses
Saksa okupatsioon lõppes 1944. a sügisel. Neist meeleoludest, mis tollal valitsesid,
võib lugeda Venda Sõelsepa mälestustest raamatus "Meie jäljed jäävad. Eesti
ajakirjanike elulood I". Ta ütleb nii ilmekalt: "Meie saatust sepistati idarindel, mis
hoolimata "nõukogudelaste hiigelsuurtest kaotustest" ning tänu "edukatele