Rene Descartes
Järgnevate sajandite empiristlik filosoofia on püüdnud korduvalt rünnata seda
sünnipäraste ideede õpetust. Kuid siin näib tegemist olevat arusaamatusega. Kui
Descartes sünnipärastest ideedest kõneleb, siis ei mõtle ta nende all m i t t e ideid, mis
inimene sündimisest alates omaks; ta ei usu, et vastsündinul oleksid need või teised
mõisted valmis olemas. Kui ta nii oleks mõelnud, siis olnuks empiristide rünnak
õigustatud. Kuid mitte valmisideid ei mõelnud ta, vaid asjaolu, et hinges tuleb eeldada
teatud võimet antud kogemuste puhul teatud mõisteid moodustada. Nii nagu antiikajal
Platon kõneles ideede kaemisest, nii arvas ka Descartes, et meie hing toetudes antud
üksikjuhtumeile võib endast produtseerida teatud üldisi mõisteid. Me võime esemete
erisusi üldmõiste ühtsusse tõsta. On olemas mõisteid, mis ei põlvne meie kogemusest.
Nende allikaks tuleb pidada inimese hinge ennast.