Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö
lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge
alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike.
Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades.
Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad,
vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud
karvatutiga. Valminvad juuni lõpul, juuni algul.
Haab on väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik
Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud
latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka
põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi
rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks.