Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures mobiliseeritakse esmajärjekorras need, kes on ajateenistuse läbinud hiljem, ehk kuuluvad valmidusreservi. See tagab ka võimalikult hästi ettevalmistatud koosseisu. Lisaks mobiliseeritute arvule on ajateenistuse eelis palgaarmee ees ka suurem kindlustatus kiireks mobilisatsiooniks. Rahvusvahelistest missioonidest võtavad osa ainult elukutselised sõjaväelased. Ainult palgaarmee olemasolu korral võib tekkida olukord, et suurem osa tegevteenistuses olijaist on välismissioonil ning siin Eestis kriisisituatsiooni tekkides ei ole vajalikke üksusi kiirelt kuskilt võtta
oleku reservi leping. oma hariduse, perekonnaseisu ja töö- koha muutumisest, raskest haigusest, Valmisoleku reservi leping kohustab re- kehalisest puudest ning teistest asjaolu- servväelast osalema valmisoleku reser- dest, mis oluliselt mõjutavad tema kait- vi üksuse sõjalises väljaõppes ja asuma seväeteenistuskõlblikkust; väljakutse korral tegevteenistusse. 2) kutse saamise korral võtma osa Valmidusreservi eesmärk on tagada õppekogunemisest; sõjaaja üksused kõige paremini ette- valmistatud isikkoosseisuga, keda on 3) esitama Kaitseressursside Ameti või vajaduse korral võimalik minimaalse kaitseväe territoriaalse staabi nõudmi- ajaga kokku kutsuda. Valmidusreservi sel tõendid, mida on vaja tema koh-
annaabi.ee 
