Aristoteles “Nikomachose eetika”
Sõbrunemissoov ilmneb küll kiiresti, sõprus aga mitte.
Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korrag
paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena.
Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis
olla.
On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel
inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega.
- kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema.
Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses.
Õige on ka kõnekäänd, et sõpradel on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ju ühistegevusel.
Sõpruse aluseks on ühelt poolt eetos ja teiselt poolt seadus.
annaabi.ee 
