Muistne Vabadusvõitlus
vanemad, nagu näiteks Lembitu, aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline
inimene, sellepärast ei toimunud õiget valitsemist ning vägede juhtimist, mis oleks olnud
kindlasti suureks plussiks eestlasetele vabadusvõitluses. Eestlased ei olnud piisavalt
arenenud ning ei osanud ette arvata, et sellist inimest läheb vaja.
Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. Õigupoolest orienteeruti ainult
üksikute sõjakäikude jaoks. Vaenlastel oli vallutustekjs jaoks välja töötatud kindel plaan.
1219. aastal toimus lahing eestlaste ja taanlaste vahel, mille järel lasi kuningas Valdemar
ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri ning hakkas vallutama
kõrvalmaakondi- see kõik oli tal juba enne ette planeeritud. Eestlastel puudus
organiseerimis- ja planeerimisoskus, mis oli suureks miinuseks muistses
vabadusvõitluses.
Kindlasti oli eestlastel võimalus kõike seda ennetada, kuid lihtsalt ei osatud
annaabi.ee 
