Auvere lahing ja Narva vallutamine
vallutatud soisele sillapealsele, mida kutsuti ka Krivasoo kotiks. Narvast lõunas pöördus
rindejoon otse läände ja ulatus peaaegu Sirgalani. Venelased olid koondanud Krivasoosse
Auveres kaitsel asuvate Saksa üksuste vastu 2 diviisi, umbes 130 000 meest, rohkesti tanke,
lennukeid ja suurtükke. Vähem kui 10 km lahutas Punaarmeed merest ja Narva rindel
paiknevaid üksusi piiramisrõngast. Punaarmee jaoks oli eelseisev lahing kui vallutusslahing.
Lahingutegevus
24. juulil 1944 kell 5 alustas nõukogude suurtükivägi kaitsjate positsioonidele massiivset
tulelööki, mis kestis 3 tundi. Kaitsjate pihta tulistati mitukümmend tuhat mürsku (Major Riipalu
andmetel umbes 80 000, armeegrupi Narwa rindpäeviku andmetel 17 600). Tule all oli kogu
positsioonide ala kuni tagalate ja varudeni. Lisaks suurtükkiväele tampis kaitsjate positsioone ka
lennuvägi. Tänu Riipalu tulemuslikule uuele paigutusele jäid mitmed positsioonid alles ja see