Keskaeg - pöördepunkt eestlaste elus?
Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud
Mõõgavendade ordu. Eesmärgiks oli allistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja
eestlasi. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt
sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus
latgalitega eestlaste vastu sõda, mida nimetatakse eestlaste muistseks
vabadussõjaks. Selle tagajärjel suutsid sakslased ja taanlased korraldada mitmeid
rüüste- ja vallutusretkeid, mille tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti
allutatud. See, et Eesti oli pidevalt võõrvõimu all, aeglustas küll siinset arengut, kuid
muutis seda maad omapäraseks ja modernsemaks. Kui ei oleks neid arenguid olnud,
poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on.
Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on
kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas
ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus
annaabi.ee 
