Kreeka poliitiline ajalugu
riigiasjus kui sõjanduses.
Philippose allutatud naabermaade jaoks näis verinoore kuninga trooniletõus soodsa
võimalusena taastada sõltumatus. Kreeklased valisid Aleksandri esialgu küll isa asemel
Korintose liidu hegemooniks, ent kui noore kuninga Traakia taasalistamisele järgnenud
Illüüria-retke ajal levisid kuuldused tema hukkumisest (335. a.), lõid teebalased
Makedooniast lahku, piirates ümber akropoli kaitsva garnisoni. Ateenas õhutas
vastuhakule Demosthenes ja Makedoonia vallutusplaanidest ohustatud Pärsia pakkus
lahkelt raha. Kuid Aleksander naases põhjast üllatava kiirusega, koondas Kesk-Kreekas
44
Teebale vaenulike riikide väe, vallutas linna ja lasi selle Korintose liidu ühisotsusel
hävitada: teebalased müüdi orjusse ja linnas säilitati, kultuurilembese zestina, ainult
möödunud sajandi kuulsa koorilüüriku Pindarose maja. Kreeka riikide vastupanutahe oli
annaabi.ee 
