Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil
Oma elu päästmiseks otsisid talupojad sõja ajal varju metsades. Suurem osa
põldudest jäi harimata ja kasvas umbrohtu. Sõja lõppedes oli puudus kariloomadest,
eriti veoloomadest.
Elamikkonna arvukuse taastamine ja majanduse jaluleaitamine nõudis
aastakümneid. Veel 1683.a. oli Preisi hertsogkonnas 45%, Baieris 1700.a. paiku u. 1/3
põllumaast kasutamata.
Paljud Saksamaa piirkonnad said 17. sajandi teisel poolel kannatada uutes
sõdades, eriti Louis XIV vallutuskatsetes.
Kolmekümneaastane sõda murdis talupoegade vastupanu feodaalidele.
Mõisamajandus arenes eriti Elbe jõest ida poole jäävas saksamaa osas, mõisastati ka
suur osa endisi talumaid. Enamik talupoegi muudeti pärisorjadeks. Mõisapõldude
harimiseks pidid taqlupojad käima mitu päeva nädalas teotööl. Nii kujunes Ida-
Saksamaal analoogne olukord Poola, Venemaa ja Baltikumiga. Lääne-Saksamaal
oli nagu Prantsusmaalgi enamus maad talupoegade kasutada, mille eest nad olid
annaabi.ee 
