"Eesti esiaeg" - arutlus
Sellel
ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi:
· Mägilinnused
· Neemiklinnused
· Kalevipoja sängid
· Ringvall-linnused ehk maalinnad
Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid
tulutult. 10. saj. teravnesid suhted Vana-Vene riigiga ja kuni 1061.a olid Tartu ja Keava
linnus venelaste võimu all, mils eestlased vallutasid Tartu ja tungisid Pihkvani. Aastatel
1030-1061 nurjati venelaste vallutuskased ja eestlased suutsid kaitsta oma vabadust.
Muinasaja lõpul olid eestlaste suhted edelas liivlaste ja kurelastega head, lõuna poolsete
naabritega ja latgalitega esines ka tülisid ja relvakonflikte. Eestlased korraldasid ise
rööv,-ja sõjakäike teistele aladele ja leedulased viisid läbi rüüsteretki Eestisse. Suhted
läänenaabrite(Rootsi ja Taaniriigiga) polnud sugugi head, toimusid esimesed
ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale.