Eesti ajalugu
Paavstikuuria ja Euroopa ristisõdijate roll Liivimaa (umbes tänapäeva Eesti ja Läti ala, mida
ajalookirjanduses on nimetatud ka Vana-Liivimaaks) hõlvamisel on vastuoluline. Paavstil, kes
soovis laiendada katoliku kiriku mõju ida suunas, pidades silmas ka kreekakatoliku alasid,
puudus selleks praktiline sõjaline jõud. Samaaegselt muutsid muhameedlaste tugevnenud
rünnakud ristisõdijate positsiooni Pühal Maal üha ebakindlamaks ning vallutusenergia
suundumine uutesse piirkondadesse pakkus igati vastuvõetava väljapääsu. Eesti vallutamisel
osalenud valdavalt saksa soost ristisõdijate sõdimisvalmidus oli otseses seoses mõned sajandid
varem ristitud sakslaste üldise ittatungiga 12.13. sajandil. Sellisena esindasid ristisõdijad
esmajoones saksa maahärrade huve, mis olid sageli teravas vastuolus paavsti omadega.
annaabi.ee 
