REVOLUTSIOONI TAANDUMINE
Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse
revolutsiooni lõpuks.
KOKKUVÕTE
Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tänapäeva uurijate arvates tõsiseid
probleeme. Tihti polemiseeritakse selle üle, kas seda saab võtta ühtse sündmusena
või puudus selle "osade" vahel üldse seos, veelgi enam aga algus- ja lõpudaatumite
üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja
Bastille'i vallutmaisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i võimuletulekuni
1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid
enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa ajalookäsitlustes tähistab
revolutsiooni lõppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mõned
lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal
notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski