Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Hõimurahvastest asusid liivlased eestlastest lõuna pool, praeguses Lääne-Lätis,
vadjalased elasid Narva jõe taga Ingerimaal, vepslased ida pool Aunuse järve
ümbruses ning kõik need rahvagrupid jäid arvuliselt väikesteks.
Umbes 600.a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma
tsivilisatsioon.
Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti
ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel.
Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks,
Lääne-Rooma riigi järglaseks.
Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees-
Aasiasse ja Aafrika põhjarannikule olid ära lõigatud. Raha asemel oli ainsaks
kapitaliks maa, mida keised jagas ametnikele ja sõjaväejuhtidele teenete eest,
pannes aluse feodalismile.
Suur-Euroopas ilmnes teatav tasakaal kolme suurvõimu vahel-
annaabi.ee 
