Kõrgkeskaeg
LääneEuroopas.
XIXIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis
kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt SaksaRooma keisritega.
Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas, soovis vabastada moslemite käest Kristuse püga haud Jeruusalemmas. 1099.a vallutasitki LääneEuroopa rüütliväed
Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid.
Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik
aadelkond
annaabi.ee 
