VABADUSSÕDA
Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles
siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER.
Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati
soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga
päevaga.
VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani
Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed
välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need
vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN
PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik.
Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest,
Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu
välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus
ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt
pealetungi.
EESTI VÄGEDE PEALETUNG
Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise
annaabi.ee 
