Tallinna ajalugu
Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi
sajandi jooksul. 1777 rajati uus Väikese Rannavärava vallivärav ning 1781 Viru värava vallivärav.
1760-70 kaevati uus veega täidetav vallikraav Toompea lääneküljele, mis oli seni püsinud igasuguste
muldkindlustusteta. See vallikraavi osa on tänaseni säilinud, kandes Schnelli tiigi nime. Oma lõplikul
kujul, enne Tallinna kindluslinnade nimekirjast väljaarvamist 1857, hõlmasid vallkindlustused 77.8 ha.
Tänini on sellest säilinud Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (praegu tuntud kui Harjumägi, Lindamägi
ja Rannavärava mägi) koos pooltasandatud vallikraaviga, samuti Toompea läänekülje vallikraav ehk
Schnelli tiik koos Gootide ja Patkuli reduudiga. 1930ndatel aastatel eraldati Skoone bastion seoes
Rannamäe tee ehitamisega barbaarselt linnamüürist, rikkudes sellega bastioni algset konfiguratsiooni
ning lammutades ka osa bastionist
annaabi.ee 
