Euroopa ja loodusgeograafia
kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku
palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on
mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on
olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.
Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme -
otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere.
Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest
tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm.
Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad
vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib
annaabi.ee 
